Robot Õpik

Mis on robot? Maailma esimene robot.

Robot on mehaaniline intelligentne seade, mis on võimeline iseseisvalt või välise abiga (inimese poolt) ülesandeid lahendama

Maailma esimesed robotid ehitati eelmise sajandi 60-ndatel aastatel tehase tootmistöö jaoks.

Robotite arendamis põlvkonnad. Nimeta ja seleta.

• Esimene põlvkond. Esimese põlvkonna robotid olid lihtsa ehitusega ning neil puudus ümbrusetaju ehk andurid. Oma tööd suutsid nad teha vaid mittemuutuvates tingimustes. Näiteks robotkäsi, mis tõstab õlletehases pudeleid kastidesse. Robot sooritab identseid liigutusi, aga kuna tal ei ole ümbritsevast keskkonnast mitte mingit signaali, st ta ei saa oma tegevuse kohta mittemingisugust tagasisidet, siis keskonna muutuse korral ta enam ei tööta korralikult. Selliseid roboteid tänapäeval enam ei loetagi õigeteks robotiteks.

• Teine põlvkond. Teise põlvkonda kuuluvad robotid, mis suudavad andurite läbi reageerida keskkonnas toimuvatele muutustele. Kuna robot suudab keskkonda tunnetada, siis roboti efektiivsus oleneb suures osas tarkvarast, mis teda juhib. Ka antud kursuse käigus kasutatavad robotid kuuluvad kõik teise põlvkonda, kui kasutada neil andureid keskkonna tunnetamiseks ning programmeerida nad iseseisvalt tegutsema.
• Kolmas põlvkond. Kolmas põlvkond on veel väljatöötamisel. Kolmanda põlvkonna robotid suudavad olukordi analüüsida ning õppida. Näiteks filmis olev robot, mis suudab järeldusi teha ning sellest õppida, on kolmandast põlvkonnast.

Kolm põlvkond

Esimene põlvkond: fikseeritud liikumisega; automaatselt süttiv lamp;

Teine põlvkond: robotkäsi; nõudepesumasin

Kolmas põlvkond: ise keeli õppiv;

Miks manipulaatorid ei ole robot?

Mis on masinate eelised võrreldes inimtööjõuga (robot)?

Millised kolm tingimust peavad olema täidetud, et teatud masinat või seadet saaks robotiks nimetada?

Millistes Eesti tööstusettevõtetes võiksid mehhatroonikud töötada?

– on mehaaniline intelligentne seade, mis on võimeline iseseisvalt või välise abiga (inimese poolt) ülesandeid lahendama.

• statsionaarne (kohtrobotid) – kinnitatud ühte kohta ja tegutseb vastavalt etteantud programmile
• liikuvad (liikurrobotid) – neile on antud mingi võimalus iseseisvalt ringi liikuda:
  • ratastel – siia kuuluvad nii ühe kui mitmerattalised robotid. Tegemist on kõige populaarsema valikuga, sest see on kindel, odav, lihtne ja kuue rattaga suudad saavutada juba roomikutel läbimise võimekuse.
  • roomikutel – roomikute abiga saavutatakse parem maastiku läbimine ja need näevad lahedamad välja 🙂
  • jalgadel – jalgadele ehitamine on palju keerulisem, kuid näiteks kuue jalaga roboti puhul võid saavutada parema tasakaalu.
  • lendavad – päris puldiga juhitavaid aparaate alati robotiteks pidada ei saa. Sama kehtib ka lendavate robotitega. Aga nii kui see teeb midagi iseseisvalt, siis loeme selle robotiks. Siia alla kuuluvad erinevad lennumasinad, mis kannavad nime AUAV (Autonomous Unmanned Aerial Vehicle). Eeliseks suurem tegevusraadius, kuid hind on palju krõbedam.
  • ujuvad – siia kuuluvad nii vee all ujuvad kalad ja allveelaevad kui vee peal ujuvad kaatrid
  • hübriidid – siia alla kuuluvad robotid, mille liikumisviis pole päris selge. Näiteks vibreeriv robot; jalgadega robot, kus  need liiguvad kui rattad, hõljukid jne.