Inkrementaalnemudeli ajalugu
Inkrementaalse arengu mudeli ehk Iteratiivse inkrementaalse arengu (IID) leiutas Walter Shewhart 20. sajandi 50ndatel aastatel.
Mudeli etapid
- Disainianalüüsid
- Rakendamine
- Testimine
Selle mudeli plussid
- Paindlikkus ja kohanemisvõime vastavalt muutuvatele nõuetele/Гибкость и адаптивность к изменяющимся требованиям.
- Läbipaistvus ja võime kontrollida arendusprotsessi/Прозрачность и возможность контролировать процесс разработки.
- Probleemide varajane avastamine ja kiire parandamine/Раннее обнаружение проблем и быстрые корректировки.
- Toote kvaliteedi järkjärguline parandamine/Постепенное улучшение качества продукта.
- Moodulite paralleelse arendamise võimalus/Возможность параллельной разработки модулей.
Selle mudeli miinused
- Nõuab aktiivset suhtlemist kliendiga igas etapis/Требуется активное взаимодействие с заказчиком на каждом этапе.
- Ei sobi jäigalt määratletud nõuetega projektide jaoks/Не подходит для проектов с жестко определенными требованиями.
- Täiendavad projektijuhtimise kulud/Дополнительные затраты на управление проектом.
- Integratsiooniprobleemide riskid paralleelses arenduses/Риски проблем с интеграцией при параллельной разработке.
- Nõuab kõrgelt kvalifitseeritud meeskonda ja valmisolekut pidevateks muudatusteks/Требуется высокая квалификация команды и готовность к постоянным изменениям.