Mis on valgus?

• Valgus see on elektromagnetlaine, mis on nähtav inimsilmale. Selle lainepikkus on 380-740nm.

Valgus levib kiirusega ligikaudu 300 000km/sek ja seda vaakumis. Sattudes mõnda keskkonda selle kiirus alaneb. Näiteks vees 225 000km/sek ja klaasis 200 000km/sek.

Lainepikkus ja värvid:

Meile nähtav lainepikkus 380-740nm on väga pisike osa kogu elektromagnet kiirgusest. Kogu nähtavat spektrit nimetatakse liit- või valgeks valguseks, sest see sisaldab kõiki spektrivärvusi.

Valgusallikad:

Valgusallikad jagunevad peamiselt kahte tüüpi:

• kunstlik valgus – sel juhul on valgusallikas reeglina inimese poolt tekitatud. Näiteks lõke, stuudio valgustus, välklamp.
• loomulik valgus – sel juhul on valgusallikaks päike

Kõiki valgusallikaid iseloomustab valgustemperatuur, mida mõõdetakse kelvini kraadides (K).  Mida madalam on temperatuur, seda kollakam on valgus ning mida kõrgem seda sinakam.

• küünal 1700K
• 40W hõõglamp 2500K
• päikeseloojang 3000K
• fotohalogeenlamp 3200K
• keskpäevane päike 5000K
• välklamp 5500K
• pilves taevas keskpäeval 6500K
• selge päev varjus 7500K
• videvik 12000K

Kui inimsilm näeb valgust nii nagu see on, siis näiteks arvuti ja digikaamerad suudavad seda reguleerida, et saavutada õiged värvid. Kuid sellest lähemalt hiljem.

Kuidas tekib digitaalpilt?

Sõltumata kaamera tüübist on foto salvestamiseks vajalikud komponendid ja etapid on sarnased. Läbiobjektiivi saabuvale valgusele reageerib sensor. Sensorist saadud signaali töötleb protsessor, mis vahemälu kaudu salvestab pildi teatud suurusega ja formaadis mälukaardile. Kasutades USB, HDMI, LAN või WIFI ühendust, saate digiaparaati kontrollida arvuti kaudu või salvestada sinna pilte. Vaatame neid kõiki lähemalt. Hetkel jätan objektiivi kirjelduse vahele, sest pühendan sellele täiesti eraldi peatüki.

• Sensor – Pildi sensor on ränikiipi, millel on valgustundlikud ruudukujulised punktikesed (pikslid)

• CMOS (Complementary Metal-Oxide Semiconductor)
• CCD (Charge-Coupled Device)

Оbjektiiv, ava ja fookuskaugus:

• Objektiivid koosnevad läätsetest ja/või läätsete grupist, mis on paigutatud korpusesse. 
• Ava on ristlõikega metall-lehtseade, mis ahendab ja laseb läbi vähem valgust või laieneb, et läbida rohkem valgust.
  
• Fookuskaugus (focal length) määrab ära kui suur on objektiivi suurendusaste. Selle määrab ära optilise kese kaugus sensorist ning seda mõõdetakse millimeetrites (mm).

Lääts:

Lääts on läbipaistvast ainest keha, mis koondab või hajutab valgust. Vastavalt sellele eristatakse kumer- ja nõgusläätsesid. Kumerlääts koondab valgust ja nõguslääts hajutab valgust.

Teravussügavus:

Teravussügavus see on tausta hägustumine.

• suurem ava (n: f/1.4) võimaldab luua väiksemat teravussügavust. Ees ja taga olev ala on udune, teravustatud on vaid kitsas ala.
• väiksem ava (n: f/16) võimaldab luua suurt teravussügavust. See tähendab, et fookuses olev ala on lai ja udustatud ala pole.

Kõik see on kaameras endas konfigureeritud: